Paluks geeniustel defineerida minu jaoks sõnad hea ja halb. Suurimad tänuavaldused.

Ei tea kas sellele mõttetule kurvale peatükile hakkab lähenema millalgi ka tõus? Hetkel tundub veel kõik nii sassis, tunded ja mõtted on nii segamini, et ei saagi aru kumb on mõte, kumb tunne. Raske on leiutada enda jaoks isegi aega järelemõtlemiseks, sest pidevalt on kuskile kiire, on vaja tormata ühest kohast teise nagu mingi võitmatu võidusõiduauto. Aga kuidas ma saan miskit muuta, kui mulle meeldib see, mis teen? Seega polegi aega järele mõtelda, vaid tuleb teha kõike, mis parajasti pähe torkab, on see siis hea või halb. Viimasel ajal on nii raske end kokku võtta ja teha õnnelikku nägu, kuigi sees valutab hing ning alatasa tekib tung nutt kurgust valla lasta. Hinges valitseb suur segadus ja raske on proovida neid tundeid siia laadida. Siiski tundub, et päris põhjas pole ma veel käinud, aga olin sellele üpris lähedal. Ma usun, et rooman tasakesi aina kõrgemale ja kõrgemale, kuni saabub uus mõõn ja tuleb alata taas algusest. Aga no mis siis ikka, elu on ju seiklus või mis?

Too much mess in my head!

My man, and i need summer back!
Xoxo.