Who says you're not worth it?

On vaikne. Kõnnin mööda kooliteed aeglase sammuga koju, et nautida veel viimaseid hetki kuumutava päikese, sooja tuule ja roheluse keskel. Miski mu sees kripeldab ja ikka veel mõtleb sinule. Kuid milline osa sellest, kui keskelt on ära rebitud kõik parim, mis selles leidus. Kas alles on vaid halvim ja kurveim pool? Mõni ütleb, et parim on alles ning ootab ainult oma aega, aga mida mina tunnen? Tühjust, ei midagi paremat. Iga kord kui sind näen, kasvõi kaugelt, või isegi sulle mõtlen, tunnen oma südames, et midagi on puudu. Kõik on teistsugune. SINA, sina jah, sina kes sa varastasid mu hinge ning südame, ma ei saa ütelda, et sina oled selles süüdi, et ma katkine, samas olin ise piisavalt loll ning läksin kiirelt õnge, aga usu mind ma õpin oma vigadest ja järgmine kord pole mina see, kes haiget saab, vaid sina. Sa imesid välja ainult kõige parema ning olulisema ja jätkasid oma teed järgmiste blondiinikeste juurde. Nüüd ei saa ma sinust lahti, pidevalt oled siin, sügaval mittemillesgi. Ükskõik mida ma ka ei teeks, ikkagi ei kao sa ära. Oled juba nagu kummitus mulle. Ning valu painab, uinuda ei saa, sest mõtted jälle tulevad sulle, muusikat kuulata ei saa, meenud taas sina, ka õhtul väljas olles ilmutad end alati mulle, SA AJAD MULLE HIRMU NAHKA! Aga ikkagi oled hetkelgi mu silme ees. Mida peaksin tegema, et kaoksid? Samas ma ei taha sind kaotada endast. Miks sa mind nii piinad? Aga ma saan sellest üle...kunagi on ka minu aeg ja sa veel kahetsed, et mulle nii tegid!

Tundsid end puudutatuna, kallike? (kk)

Like that song right now, i don't care who's the artist, the song must be good!