Keerlen ja pöörlen.

Jeii, täna käisin siis kooris, mis oli väga nõme, sest soku oli vahepeal päris pühaväge täis. Ta lihtsalt ei kuuuuula! Aga savi see. Pärat läksin trenni, tegime algul topispalliga igast jama, pärast venitasime ja hakkasime saalihokit mängima. Lõppes asi sellega, et mängisime karate trenni tegelaste vastu tund aega jalkat, ka nende treeneri vastu. See oli väga hull, sest ta oli nii kiiire ja ettearvamatu. Kui see lõpuks otsa sai, olin surmväsinud. Käisime Epega saunast läbi ja sättisime megaaeglaselt end koju. Nüüd istun siin arvuti taga, uni kipub peale tulema, aga keemia ül on vaja ära lahendada, seega peab veel pingutama. Muide pea ka lõhub otsas ja näksin mandariini, sest juba 6. päev lõppeb, kui lihtsalt raske on süüa midagi muud peale šoksi ja mandariinide. Ma ei te miks see nii on, et söön hetkel aint koolilõunat ja ülejäänd aja mandariine või šoksi. Kui üritan midagi muud süüa, siis lihsalt süda läheb pahaks ja vastik on olla. Loodan et see läheb varsti üle, sest muidu veeren kooli kui tünn.

Lihtsalt ülisupper hea näitleja !  (kk)